Kohtla-Järve

Kohtla-Järve on küllatki noor linn, tema asutamisaeg jääb eelmise sajandi keskpaika. Täpseks asutamiskuupäevaks on 15. juuni 1946. Oma noorusele vaatamata kuulub Kohta-Järve Eesti viie suurema linna hulka.

Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu idapiiri läheduses, Tallinnast Sankt-Peterburgi kulgeva raudtee ääres ning Sillamäe sadama lähedal. Kõik see on tähtis majandusarengu seisukohalt. Kohtla-Järve on tööstuslinn, põlevkivimaardlate keskus. Linnal on silmapaistev koht meie riigi majanduselus. Kohtla-Järve elanike hulgas oli ja on enam levinud elukutseteks kaevuri ja keemiku oma.

Valdav osa Eesti elektrienergiast, ligi 95 protsenti, saadakse põlevkivi põletamisel. See põlevkivi on meie linna elanike kaevandatud. Peale selle võib põlevkivi nimetada tahkeks naftaks, sest ta on tooraineks keemiatööstusele.

Kohtla-Järvel on hästi arenenud needki tööstusharud, mis pole põlevkiviga seotud: ehitusmaterjalide tootmine, õmblustööstus ja metallitöötlemine.

Kuid linna tööstuslik potentsiaal pole veel kaugeltki ammendatud. Transpordisõlmede lähedus ning kvalifitseeritud tööjõu olemasolu loovad eeldused majanduse edasiseks arenguks. Tööstuslinna staatus ei tähenda veel, et teised tähtsad tegevusvaldkonnad on Kohtla-Järvel unustusehõlma vajunud. Siinne kultuurielu on mitmekülgne ja aktiivne. Тantsu-, muusika- ja teatrikollektiivid on tuntud nii Eestis kui välismaal. Igal aastal saab enamik gümnaasiumide lõpetajatest sisse kõrgkooli, asugu see siis Eestis või välismaal. See omakorda näitab Kohtla-Järve munitsipaalharidussüsteemi head kvaliteeti.