Valaste juga

Valastes kukub paekaldalt Eesti kõige kõrgem juga. Tõsi, 26 meetri kõrgune juga on veerohke vaid kevaditi ja ka joa päritolu pole looduslik - tegemist on nimelt 19. sajandi teisel poolel rajatud kuivenduskraavi suudmega - kuid see ei vähenda langeva vee ja sügava kanjoni ilu. Valaste joa paremaks imetlemiseks on rajatud spetsiaalne vaateplatvorm. Joa areng on dünaamilises tasakaalus: tulvaveed uuristavad kukkudes joa-alust sügavamaks, muul ajal teevad varingud selle aga tasa. Klindi jalamiks on siin Kambriumi ladestu sinisavid ja liivakivid, keskosa koosneb Ordoviitsiumi liivakividest ja kiltadest, ülaosa lõhelisest paekivist. Nii on klindi profiilis avatud geoloogiline arhiiv ligi 100 miljoni aasta kohta. Klinti moodustavad kivimid on settinud umbes 570-470 miljonit aastat tagasi.