Narva ajaloost II

Kaitseehitised

Narva sajandite vanuses ajaloos on linna omandiõiguse eest pidevalt omavahel võidelnud tolleaegse Euroopa võimsamad riigid. Narva linna peremeesteks on erinevatel aegadel olnud Taani, Saksa ordu, Rootsi, Venemaa. Linna ümbruses toimus tihti tõsine sõjategevus. Seetõttu ongi Narva alati olnud kindluslinn.

Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased XVII sajandil. Sajandi esimesel poolel ehitati bastione Hollandi ja Itaalia eeskujude järgi, alates XVII saj. 80. aastatest alustatakse väljapaistva Rootsi sõjaväeinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi grandioosset prantsuse tüüpi bastionidest koosneva uue kaitseliini ehitust. Nii kujunes lõplikult välja Narva kindluse kaitsesüsteem, mis säilis oluliste muudatusteta kuni XIX sajandi keskpaigani.

Praeguseks ajaks ei ole Eestis säilinud ühtki teist nii mitmekülgset sõjalis-ajaloolist ehitist. Koos Ivangorodi kindlusega moodustab Narva kindlus üldeuroopaliku tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli.

Kõige tuntum Narvaga seotud sõjalis-ajalooline sündmus toimus 1700. aastal. See oli kuulus Narva lahing, milles noore kuninga Karl XII juhitud Rootsi armee saavutas võidu tsaar Peeter I arvuliselt ülekaalukate vene vägede üle. Just võit Narva all tegi Karl XII kuulsaks kui andeka väejuhi. See lahing oli olulise tähtsusega mitte ainult Rootsi riigile, vaid ka Venemaale kui vene regulaararmee esimene lahing tema ajaloos. Ajalooline lahinguväli on topograafiliselt äratuntav ka praegu.

Teist korda kõlas Narva nimi Põhjasõja käigus 1704. aastal, kui Narva kindluse vallutasid tormijooksuga Peeter I väed. Põhjasõja lahingupaika tähistavad praegu mälestusmärgid.