Klassitsistlik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal.
Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet (tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut). Mõisas on nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter.
Mõis on sel kohal asunud juba sajandeid. Keskajal seisis siin rüütlilinnus, mille omanikena 1485. aastal on mainitud Lode perekonda.
1512 läks valdus Dietrich Kalffi kätte, kelle nimest on tulnud eestikeelne kohanimi Kalvi.
1581 sai mõis sajaks aastaks Engelsi perekonna valdusesse, kuni peale Põhjasõda abielu teel Esseni perekonnale läks. Gustav von Esseni poolt 1770. aastail püstitatud härrastemaja põles maha 1911. aastal ning tollasel omanikul Nikolai von Stackelbergil tuli ehitada uus kodu.
Peterburi arhitekti Wladislaw Karpowitczi projekti järgi valminud hoones ei puudunud ükski mugavus. Mõisal oli oma elektrijaam, keskküte, veevärk ja kanalisatsioon. Stackelbergidel õnnestus oma mansion säilitada 1940. aastani.
Nõukogude ajal kohandati loss kaevurite puhkekoduks ning selle algsest sisemusest jäi vähe järgi.
1993 sai Stackelbergi perekond mõisa tagasi ning müüs 1999 aastal Henning Lykke Jensenile, kes koostöös Tiit Rannastega võttis ette lossikompleksi korrastamise ning renoveerimise. Algupärased detailid korrastati, uued interjöörid rajati hoolikalt ehitusajastut arvestades. Uksed avati külalistele 2002 aastal. Suure panuse eest Kalvi loomisel on lossi ette paigutatud mälestusmärk „Tiit Rannaste Kalvi Lossi lukukivi“.
Комментариев нет:
Отправить комментарий