Toila

Kuurortlinnake Toila asub kõrgel klintrannikul Pühajõe suudmes. Pärimuse kohaselt on nimi Toila tulnud soomekeelsest sõnast toive (lootus). Pühajõe nimetus tuleneb aga sellest, et ristisõdijad, sageli vägivaldselt, ristisid selles jões kohalikku rahvast. Samuti asub Toilas Eesti suurim park. Pargi seitsmekümne hektarilisel territooriumil kasvab enam kui 250 taime. Arvukalt on esindatud eksootilisi taimeliike Ameerikast, Kaug-Idast, Venemaalt ja Euroopast.

Pargist sai tema ilu tõttu enne Teist maailmasõda riigivanema Konstantin Pätsi suvine residents. Kahjuks loss, pargi tähtsaim hoone, hävitati sõjas. Kunagise lossi eest laskusid jõe juurde terrassid ja selle idapoolses tiivas asus suveaed. Samuti kuulusid ansamblisse tall, jõesadam, mudaravila ja kool.

Säilinud on mõned 19. sajandi majad.

Toilas on mitmeid mälestussambaid, mis on püstitatud tuntud kultuuritegelastele, kes on siin töötanud, puhanud või elanud. Turistide peamiseks huviobjektiks on sanatooriumid. Nendes saab nii puhata kui ka parandada oma tervist. Majutust ja öömaja pakuvad lisaks sanatooriumidele ka kämpingud. Samuti läbib Toilat üle-Euroopaline matkarada, mis kulgeb mööda kõrget klintrannikut.