Ajalooline ülevaade
Teadaolevalt on muusikalise ühistegevuse algus piirkonnas seotud Torma-Lohusuu kihelkonnakoori ja orkestriga, kus Vadi ja Maetsma koolijuhid dirigentideks ja koorijuhtideks olid ning ka Avinurme mehed kaasa lõid.
Esimesed kirjalikud märkmed piirkonna muusikaelust on seotud laulupidudega. Kirjandusmuuseumi arhiivis on säilinud Maetsma koolijuhataja E. A. Schulbachi kiri II üldlaulupeo korralduskomisjoni esimehele.
Maetsma kooli juures alustanud pasunakoori algusajaks loetakse 1884. aastat ja Vadi kooli juures 1889. aastat. Umbes samal ajal alustasid pasunakoorid tegevust ka Piilsis ja Ulvil.
Teated näitemängust jäävad samuti 19.sajandi viimastesse aastatesse (Vadil, Maetsmas).
1909. aastal, kui valmis Avinurme pritsimaja, sai sellest hoonest Avinurme ümbruse kultuurikeskus ligi kaheksakümneks aastaks. Siin alustasid tööd ka laulukoorid. Vadil ja Ulvil jätkus ka iseseisev kultuurielu, mis on võimaldanud tänaseni hoida isetegevusringide ja -tegijate laia kandepinda.
1988 aastal algas uue, kaasaegse kultuurimaja ehitus, mis seiskus taasiseseisvumise algusaastatel.
1997. aasta oli pöördeline aasta: Kultuuriministeerium lülitas hoone pooleliolevate kultuuriobjektide nimekirja ning maavalitsus kinnitas Avinurme kultuurimaja ehituse maakonna kultuurivaldkonnas prioriteetsemaks.
1998 a. eraldati uuele kultuurimaja ehitusele RIP-ist esimesed summad. Kinnitati ruumiprogramm .Kultuurikeskuse avamine toimus 2000.aastal
2001.a. ostis vald Ulvi keskühistult klubihoone, et säilitada Ulvi piirkonna elanikele kultuuriline ja sotsiaalne teenendamine. Täna tegutseb Ulvi Rahva Maja.
Esimesed kirjalikud märkmed piirkonna muusikaelust on seotud laulupidudega. Kirjandusmuuseumi arhiivis on säilinud Maetsma koolijuhataja E. A. Schulbachi kiri II üldlaulupeo korralduskomisjoni esimehele.
Maetsma kooli juures alustanud pasunakoori algusajaks loetakse 1884. aastat ja Vadi kooli juures 1889. aastat. Umbes samal ajal alustasid pasunakoorid tegevust ka Piilsis ja Ulvil.
Teated näitemängust jäävad samuti 19.sajandi viimastesse aastatesse (Vadil, Maetsmas).
1909. aastal, kui valmis Avinurme pritsimaja, sai sellest hoonest Avinurme ümbruse kultuurikeskus ligi kaheksakümneks aastaks. Siin alustasid tööd ka laulukoorid. Vadil ja Ulvil jätkus ka iseseisev kultuurielu, mis on võimaldanud tänaseni hoida isetegevusringide ja -tegijate laia kandepinda.
1988 aastal algas uue, kaasaegse kultuurimaja ehitus, mis seiskus taasiseseisvumise algusaastatel.
1997. aasta oli pöördeline aasta: Kultuuriministeerium lülitas hoone pooleliolevate kultuuriobjektide nimekirja ning maavalitsus kinnitas Avinurme kultuurimaja ehituse maakonna kultuurivaldkonnas prioriteetsemaks.
1998 a. eraldati uuele kultuurimaja ehitusele RIP-ist esimesed summad. Kinnitati ruumiprogramm .Kultuurikeskuse avamine toimus 2000.aastal
2001.a. ostis vald Ulvi keskühistult klubihoone, et säilitada Ulvi piirkonna elanikele kultuuriline ja sotsiaalne teenendamine. Täna tegutseb Ulvi Rahva Maja.
Комментариев нет:
Отправить комментарий