1871. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik hakkas toorainena tarvitama õhukese turbakihi all leiduvat järvekriiti, mille kaevandamisel satuti muistsetele luuesemetele. Nendest huvitatud C. Grewingk tegi kindlaks kunagise järve olemasolu ja määratles selle põhjast leitud luuesemed kiviaja inimeste poolt kalastamisel kaotatud tööriistadena. Keskmise kiviaja küttide ja kalastajate asula tekkis Lammasmäele VII aastatuhandel eKr.
1886. aastal korraldas C. Grewingk proovikaevamise endise järve saarel, nüüd Lammasmäeks nimetataval künkal (vt ülal fotol), ja avastas seal asulajäänused. Tema poolt avaldatud uurimuste kaudu sai Kunda hulgalt alles väike, kuid väga iseloomulik leiukompleks rahvusvaheliselt laialdaselt tuntuks. Kui samasuguseid leide tuli hiljem ilmsiks ka naaberaladelt, hakati seda arheoloogilist kultuuri nimetama Kunda kultuuriks.
Aastail 1933-1937 toimetas Lammasmäel ulatuslikke kaevamisi Tartu ülikooli arheoloogiakabinet R. Indreko juhatusel. 1949. ja 1961. aastal olid uued kaevamised. Kõikide kaevamistega on sealt saadud kokku umbes 3800 leideset.
Leitud on luust ja kivist tööriistu: ahingu- ja nooleotsi, harpuune, kivikirveid ja -talbu. Lammasmäelt on peale töödeldud esemete leitud ka hulgaliselt loomaluid. Eriti rohkelt on põdra- ja kopraluid, kuid ka koeraluid.
Miks Kunda?
Praeguse Kunda linna territooriumil pole olnud samanimelist asulat. Oli Kolga mets, Lähtaaluse soo, rannaküla Maak (ka Maakerand), poolmõis Blücher, hilisem Lontova, Lähta moonaküla. Nimetuse Kunda on andnud asulale sadam ja vabrik.
Kohanimi Kunda on esmakordselt kirjas Taani hindamisraamatus küla nimena, hiljem on teada sellenimeline vasalli elupaik. 1443. aastast on esimesed kirjalikud teated Kunda mõisast. Kunda küla asub praegu mõisast kirdes. Mõisa rohuaia nurgast sealselt põllult on leitud muinasasula jälgi. Võib oletada, et seal oli 13. sajandil Kunda küla.
Kunda ehk Sämi jõgi sai oma praeguse vägevuse XVIII sajandil. Kunda jõe suudme lähedale ehitas Kunda parun Schwengelm 1805. aastal sadama Port-Kunda. 1870. aastal asutas Kunda mõisa omanik John Carl Girard de Soucanton Kunda jõe kõrgele kaldale tsemendivabriku, mis sai nimeks Port-Kunda. Vabriku juurde tekkinud asula sai nimeks Kunda.
Tänapäeval on Kunda edukas väike ja roheline mereäärne tööstus- ja sadamalinn, mis paikneb Lääne-Viru maakonna kirdeosas. Kolmest küljest piirneb linn Viru-Nigula vallaga ning põhja poolt Soome lahega.
Kunda asub maakonnakeskusest Rakverest 26 km kaugusel. Kundat ühendab Rakverega laiarööpmeline kaubaraudtee (19 km). Kunda kaugus Tallinnast 107 km, Narvast 98 km, Kiviõlist 34 km, Tapalt 55 km.
Комментариев нет:
Отправить комментарий