Narva tekstiilitööstus

Üle saja aasta on tekstiilitööstus Eestis andnud tööd kümnetele tuhandetele inimestele. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine.

Peale Eesti iseseisvumist on paljud Eesti tekstiiliettevõtted lõpetanud töö või üle läinud väiketootmisele. Näiteks villatööstuses Keila Tekstiilivabrik, Sindi Tekstiilivabrik; linatööstuses toorlinavabrikud Abjas ja Põlvas, Pärnu Linavabrik koos oma eraldi paiknevate vabrikutega. Selle põhjuseks on peamiselt turuprobleemid. Siiski on Eesti Statistikaameti andmetel tekstiilitooted üks väheseid kaubagruppe, mille eksport ületab impordi.

Narvas asub Eesti suurim ja Euroopa üks suuremaid tekstiilitööstuse ettevõtteid Kreenholmi Valdused AS, mis kandis enne 1995. aastat nimetust Puuvillakombinaat "Kreenholmi Manufaktuur". 1857. aastal ehitati Narva jõe Kreenholmi saarele (rootsi k. varesesaar) kolm nüüdsesse Kreenholmi Valdustesse kuuluvat puuvillavabrikut: Vana ketrusvabrik, Vana kudumisvabrik ja Uus kudumisvabrik. Hiljem ehitati Georgi saarele Georgi kudumisvabrik ja Georgi ketrusvabrik ning Narva jõe kaldale veel Joala vabrik. Vabrikute käivitamiseks kasutati Narva joa võimsust. Kõik vabrikud kuulusid Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri osaühistusse. Vanad vabrikuhooned on punasest tellisest ja 4-6 korruselised. Nende tornid ei ole ainult arhitektuurse väärtusega, vaid neid kasutati veetornina ja tolmu äratõmbeks tolmukeldritest.

Töötingimused vabrikutes olid väga rasked: kitsad teenindustsoonid masinate vahel, ilma ohutuskaitseteta masinad, õhus tolmu ja õlipritsmeid, palju rasket käsitsitööd, tööpäeva pikkus 14 tundi, töötasid ka alla 12 aastased lapsed. Elamistingimused ülerahvastatud kasarmutes olid karmid. 1872. aasta septembris alustas streiki 5000 töölist. Kreenholmi streik oli Eesti esimene suurem tööstustööliste streik, mis oli ka Venemaa selleaegsetest üks suuremaid. Streigi lõpetamiseks toodi kohale terve sõjaväepolk. Kohus mõistis aktiivsemad streikijad vangi või sunnitööle; üle 400 töölise vallandati. Streigiga saavutati tööpäeva lühendamine 45 minuti võrra, kaotati palgast mahaarvestused kiriku ja haigla heaks.

Teise maailmasõja ajal sai kombinaat raskesti kannatada. Taastamine jõudis lõpule 1962. aastal. Toodangu mahud kasvasid kiiresti: 1971. aastal toodeti 34 tuhat tonni lõnga ja 184 milj. meetrit valmisriiet. Töötajaid oli ligi 12 tuhat. 1987. aastal toodeti lõnga juba 41,8 tuhat tonni, riiet üle 230 milj. meetri, peale selle viimistleti 50-60 milj. meetrit riiet teistest vabrikutest.

1995. aastal erastas "Kreenholmi Manufaktuuri" Rootsi firma Boras Wäferi AB, kelle osalus tänaseks on 100%. Ettevõttes on kaheksa vabrikut, neist uuemad on viimistlusvabrik ja hiljuti käivitunud õmblusvabrik.

Ettevõte kasutab päevas 60 tonni puuvilla, maksumusega 1,45 milj. krooni. Puuvill tuuakse Riia sadama kaudu SRÜ Kesk-Aasia vabariikidest jt lõunapoolsetest riikidest. Sellest valmistatakse lõnga kahe süsteemi järgi:

1. Kammsüsteemis valmib lõng, mille valmistamiseks kasutatakse kvaliteetsemat puuvillakiudu; ketruse ettevalmistuses on rohkem seadmeid, kraasmasinale lisaks veel kamm-masin, lõng kedratakse klassikalisel rõngasketrusmasinal. Kammlõng läheb kergemate ja kvaliteetsemate kangaste valmistamiseks.
2. Kraassüsteemis kasutatakse lühemakiulist puuvilla, seadmeid on süsteemis vähem, lõng valmistatakse peamiselt pneumokambrites ketrusmasinatel, mis on tootlikumad kui rõngasketrusmasinad. Sellest lõngast kootakse kudumistelgedel voodilina-, lastemähkme- jt riideid.

Põhilised tooted on pesu-, kleidi-, lastemähkme-, tehniline, zakaarkoeline mööbli- ja dekoratiivriie, froteekäterätid ja puuvillane lõng. Õmmeldakse voodipesu, kardinaid, kitleid ja muud rõivastust haiglate, hotellide jt teeninduspersonali jaoks.

Zakaarkudumistelgedel kootakse suuremustrilisi kangaid; võib valmistada ka kootud pilte, mis on sarnased gobeläänidele. Ühed sellised teljed töötavad arvutijuhtimisel. Trükimustrite valmistamisel ja trükivaltsidele kandmisel kasutatakse samuti arvutitehnikat. Need on näited mehhatroonika (mehaaniliste, elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste, pneumaatiliste süsteemide) rakendamisest, kasutades tänapäevast tarkvara ja arvutisüsteemi. Vaatamata mahukatele investeeringutele on Kreenholmi Valdused AS-s masinapark üldiselt "moraalselt" vananenud ja amortiseerunud.

Viimastel aastatel on ostetud uusi seadmeid viimistlus-, ketrus- ja froteekudumisvabrikusse umbes 50 milj. krooni väärtuses aastas. Plaanis on käivitada uus 28 milj. krooni maksev õmblusvabrik, pindalaga 8000 m², kodutekstiili, töörõivaste, lastemähkmete tootmiseks. Selles vabrikus saab tööd 300 inimest.

Tehases töötab praegu umbes 5 tuhat inimest, mis on üks viiendik Narva elanikkonnast. Võrreldes Kreenholmi Manufaktuuri hiilgeaegadega, on töötajate arv rohkem kui kaks korda vähenenud. Selle põhjuseks on olnud ühest küljest turu vähenemine, teisalt on kasutusele võetud efektiivsemad seadmed. Töötatakse neljas vahetuses, ka laupäeviti ja pühapäeviti, mis on raskeks koormaks naistele, kes moodustavad töölistest enamuse. Keskmine töölise palk on alla vabariigi keskmise.

Raskustele vaatamata oli Kreenholmi Valdused AS 1998. aastal Eesti parim eksportöör, käive 1,25 miljardit krooni. 1999. aastal kavatsetakse toodangut eksportida samuti rohkem kui miljardi krooni väärtuses. Toodangut müüakse USA-sse, Saksamaale, Soome, Hollandisse, Inglismaale, Rootsi ja mujale.