1870. aasta oktoobris asutati Kunda mõisa omaniku John Carl Girard de Soucantoni eestvõttel tsemenditootmiseks osaühing ja asuti vabrikut ehitama. Tsemendivabrik sai nimeks Port-Kunda.
Pudelahjud ehitati keset kasemetsa Kunda jõe kaldale. Lisaks rajati kõik vajalikud ehitised. Üks esimesi oli nn Saunasild üle Kunda jõe kõrge oru. Vabriku töötajatele ehitati elamuid, algul odavamaid, hiljem paremaid. Asula ehitati range plaani järgi. Igal perel pidi olema ka aknaalune lillepeenar. Tööliselamud asusid vabrikust idas kahel pool jõge, ametnike omad ahjudest edelas. Kõik rajatised tehti tehnika viimase sõna järgi.
1898. aastal sai vabrik uue kontorihoone. Esimene kontorihoone asus direktori elamus, kus oli ka laboratoorium.
1877. aastal rajati Kundasse telegraafi abipunkt. 1879. aastal ühendati telefoniliiniga Kunda sadam, tsemendivabrik ja Kunda mõis.
1893. aastal ehitati Kunda jõele hüdroelektrijaam, mis oli sel ajal Baltimaade esimene.
1896. aastal ehitas vabrik oma laiarööpmelise raudteeharu Rakverre. Sellel veeti nii tsementi, kaupu kui ka inimesi.
Vabriku omanikud pidid hoolitsema tekkiva asula olmeprobleemide eest. 1882. aastal palgati oma arst ja 1888. aastal avati eraldi hoones vabriku haigemaja. Silla kõrvale oli kohe rajatud saun. 1912. aastal sai Kunda uue sauna.
| | | |
| |
| | Tondiloss - ametnike elamu | | |
| |
| | | |
Комментариев нет:
Отправить комментарий